“Agile” (agile) – inglise keelest tõlgitud kiire, kiire taibuga.
Agile tekkis tarkvaraarenduse lähenemisviisina keeruliste suurte projektide jaoks. Lähenemisviis hõlmab adaptiivset planeerimist kiireks muutustele reageerimiseks, evolutsioonilist arengut kõige vajalikumast keerukamani, kiiret elluviimist ja projekti pidevat täiustamist, saades tagasisidet lõppkasutajalt. Lähenemine ise jätab jälje nii töövõtja arendaja meeskonna suhete kultuurile kui ka tellija enesekorraldusele ning sellest tulenevalt ka tellija ja töövõtja suhete reeglitele.
Välimuse ajalugu
Varem valmistati tooted kohe ja täielikult. Tol ajal oli arenduses kõige populaarsem lähenemine kose põhimõte. Idee → lähteülesanne → disain → programmeerimine → testimine → lõpptoode. Kuna vesi voolab trepist alla, ehitati ülesannete plokid üksteise järel, eeldades, et kogu arendusprotsess on algusest peale üksikasjalikult planeeritud ja arenduse käigus poleks vaja soovi korral eelmise sammu juurde tagasi pöörduda. lõppkliendist. Nüüd aga muutub maailm meie ümber kiiresti ja võib juhtuda, et arenduse käigus on tekkinud mõni konkurentsivõimeline toode või on mõne sündmuse või moe tõttu muutunud klientide eelistused. Seetõttu muutus keeruka süsteemi kujundamine või toote tegemine nii, et see esimeses versioonis kõigile meeldiks, ülimalt keeruliseks.
Lõpptarbijate rahulolematus andis tõuke uute lähenemisviiside väljatöötamisele. Kuna uue arenduskäsitlusega muutusid arenduse käigus nõuded tootele ja tootele endale, siis nimetati selliseid lähenemisi paindlikuks. Nii tekkisid Scrum, Kanban ja muud lähenemised. 2001. aastal toimus lähenemisviisi arendajate koosolek, kus tehti projektijuhtimise meetodite üldistus. Kuna lähenemised erinesid üksteisest, tekkis ideed ühendav manifest, mis pani paika osapoolte väärtused ja käitumise. Ja hiljem täiendati Agiilset manifesti põhimõtetega, mis selgitasid meeskonnaliikmete arengusse suhtumise olemust.
Mis peaks pärast Agile’i kasutuselevõttu muutuma?
Kõigepealt tuleks üle vaadata vastutuspunktid ja elluviimise ülesannete püstitamise põhimõtted. Järelikult meeskonnaliikmete suhete olemus. Agiilsed väärtused on:
- Inimesed ja suhtlus on olulisemad kui protsessid ja tööriistad.
- Töötav toode on olulisem kui põhjalik dokumentatsioon.
- Lepingutingimustes kokkuleppimisest olulisem on koostöö kliendiga .
- Muutusteks valmisolek on olulisem kui esialgsest plaanist kinnipidamine.
Prioriteetide muutumine on muutus ettevõtte sisekultuuris. Ja igasugune ümberstruktureerimine nõuab aega, selgitamist, väärtuste toetamist näidetega. Agile’i 12 põhiprintsiipi on selgitatud. Need on leitavad aadressil http://agilemanifesto.org/.
Lõppkliendist sai vahetu osaline tehtud tööde etapiviisilises vastuvõtmises. Täitmise ülesandeid hakati kujundama põhimõttel, et mis tuleb enne ära teha. Arenduseks antud ülesannete plokk peaks lahendama funktsionaalse probleemi selliselt, et arendus oleks võimalik peatada ka pärast ploki valmimist, aga projekti saaks juba kasutada.
Ja iga uue funktsionaalse plokiga ilmusid uued funktsioonid ja projekt arenes pidevalt. Arendusest on saanud lõppkliendile konkurentsieeliste loomine ning edukas klient on huvitatud projekti jätkamisest.
Tõhususe suurendamine arendaja ja kliendi vahel:
Arendaja ja tellija vahelise koostöö tõhustamiseks kehtestati reegel, et peale etapi (sprindi) sooritamise algust ei ole ülesande avalduses muudatusi teha. Muudatusi saab ajastada uuele etapile (sprint), kui esimene on vastu võetud. See reegel hakkas kliente distsiplineerima nii, et arendusse läks vaid igakülgselt läbimõeldud ülesannete plokk. Etappide (sprintide) kestus on reguleeritud lähtuvalt arendusmeeskonna liikmete arvust ja nende funktsionaalsetest kohustustest. Sprint on sageli 2 nädalat pikk.
Üks raskemini rakendatavaid põhimõtteid on püüdlus tipptaseme poole. See puudutab nii projekti tehnilist osa kui ka töötajate soovi professionaalseks kasvuks. Nagu ka kogu meeskonna nõrkade külgede analüüsimine ja väljaselgitamine. Seetõttu muutub töötajate kriitika efektiivsuse tõstmise soovituseks, arendaja vigade eneseanalüüs sooviks muuta programmi arhitektuur paindlikumaks ning programmikood hõlpsasti loetavaks ja arusaadavaks. Samas on projektijuhi (Scrum Master) üks peamisi ülesandeid tarbetu tühja töö minimeerimine. Seda saab teha ainult äriprotsesside ja kasutajarollide üksikasjalik mõistmine. Seetõttu balansseerib ülesande avaldus alati optimaalsete tööjõukulude piiril, mis on piisavad kliendi ülesannete lahendamiseks.
Agiilsete lähenemisviiside ja põhimõtete ülekandmine
Sel ajal hakati Agile metoodikat kasutama mitte ainult programmeerimises, vaid ka juhtimises, hariduses ja majanduses. Vaata kahte videoseminari teemal Agile tehnoloogia ülekandmine haridusse.
Ja ka “Scrum on uus sõna klassi meeskonnatöö korralduses”. Haridusprotsessi planeerimine. Ettevalmistustööd Scrumi juurutamiseks. Hariduskeskkonna korraldus.
Põhikooli- ja keskkooli rühmatööks võime soovitada PASCO SCIENTIFICu komplekti Building a Better Bridge Kit. Olles murdnud sisse arhitekti, ehitaja, ehitusjärelevalve rollidesse, saab tutvuda inseneriteaduse põhitõdedega ja materjalide tugevusega.
Disainitöö koolituseks gümnaasiumi- ja gümnaasiumiklassides soovitame proovida robotkätt uArm Swift Pro.. Lisaks objektide liigutamisele saab seda kasutada ka liivavärvimiseks, 3D-printimiseks ja lasergraveerimiseks. Ja see tähendab, et saate välja mõelda ülesandeid auhinna mälestusmärkide, kabe kaugmängu, liivaga klaasil koomiksi loomiseks. Ja vastavalt sellele on igal ülesandel oma rollid. Multifilmi jaoks stsenarist, programmeerija, valgustaja, operaator, helitehnik, küljendaja, kriitik. Mälestusmärkide jaoks disainer, programmeerija, testija, kinnitusinsener jne. Peaasi, et ei tohi unustada meeskonda kaasamast kliendi esindajat.
Kõrgematele tehnikaasutustele saab teha elektroonikaseadmete arendusprojekti NI ELVIS Engineering Lab Workstationi baasil.
Ostupäringute korral kirjutage aadressil ask@ste(.)education. (Enne saatmist peate e-posti aadressilt sulud eemaldama.)