STEM Tehnoloogiad lasteaias Lisa kommentaar

Inimese kõige intensiivsem areng toimub lapsepõlves. Siis me ei õpi lihtsalt uusi oskusi ega omanda teadmisi, vaid avastame, kuidas töötab ümbritsev maailm. Seetõttu kitsendab robootika kui programmeerimistehnoloogia õpetamine lasteaias oluliselt reaalse maailma ja selle reeglite õppimise võimalusi. Kõige pakilisem küsimus selles vanuses on „miks?“. Seega peaks materjali lastele edasiandmine sellele küsimusele vastama.

Traditsiooniline lähenemine tehnoloogias vastab küsimusele: „Kuidas teha?“, seepärast on paljude jaoks robootika lasteaias eraldi uurimisteema. Vaatleme, milline vahe on lähenemistes.

Vaatame näidete põhjal. Robootika üheks levinumaks ülesandeks on orienteerumine ruumis ja samm-sammulised toimingud. Suundasid – paremale, vasakule, edasi ja tagasi – saab õppida kordamismeetodil. Lapsed kordavad roboti tegevusi heameelega ja kui nad vajutavad veel ise vasakule või paremale klahvile, vastab see küsimusele: „kuidas?“, antud juhul: „Kuidas pöörata vasakule või paremale?“

Selle hetkeni on kõik hästi läinud. Nüüd võtame ülesande samm-sammult: kaks korda paremale, üks kord vasakule, üks paremale. Kui te rivistate lapsed õpitud materjali kontrollimiseks kahte rivisse peegelpildis üksteise vastu ja palute neil järjekorda ühekorraga korrata, algab kindlasti segadus. See juhtub seetõttu, et tegevuse kontrollimiseks ei ole piisavalt sidet. Õpetamise ajal ei vastatud küsimusele: „Miks paremale?“ – see on just selles suunas sellise nurga all.

Vaatleme teist lähenemisviisi vastusega küsimusele: „Miks?“ Täiskasvanutele ei ole sageli arusaadav lapse arutlusloogika, mille puhul on loogiline vastus küsimusele: „Miks kukk kireb?“ vastus: „Sest ta on kukk.“ See tähendab, et kukel on selline omadus kireda. Teisisõnu, kui me seostame tegevusega tegelase, ongi see vastus küsimusele: „Miks?“ See side tegelase kaudu muutubki selleks kontrollpunktiks, mida laps saab kasutada ebatavalises olukorras. Lisaks muutub tegevuse side tegelase kaudu mängu osaks. Pöördumine tegelase poole on loomulik. Varem mängisid poisid, et nad on sõdurid, tüdrukud mängisid, et nad on rääkivad nukud, siis mängisid poisid ämblikmeest ja tüdrukud Barbie-nukke ja Monster High‘d, teeme tegelaseks roboti või süsteemi. See annab rohkem võimalusi õppimiseks. Esiteks loomingulisi, kuna tuleb luua tegelane, teiseks tunnetuslikke, kuna teadmisi saab üle anda läbi tegelaste omavaheliste suhete. Lapsed jätavad tegevusi kergesti meelde ja jäljendavad neid, keda nad imetlevad.

Pöördugem tagasi liikumissuundade õppimise ülesande juurde. Kujutlegem, et me lõime kolm tegelast. Esimene võib minna ainult tagurpidi, näiteks vähk. Teine tegelane võib minna ainult vasakule, olgu see koer, kes jookseb oma saba järel. Ja kolmas tegelane on magusasööja, kes võib saada maiuspala, kui ta tõstab üles oma parema käe, millega enamik meist hoiab lusikat. Suundade õppimine võib puudutada teisigi teadmisi, mis jäävad samuti kauaks teie mällu. Ma usun, et iga õpetaja on juba suutnud edasi mõelda, millega ta oma tegelase lugu täiendaks. Näiteks vähki ette kujutades tuleb rääkida, et tal on tulnud kiiresti tagasi liikuda, et tema loomulikud vaenlased teda ära ei sööks. Aga vähki tahavad süüa saarmas, veelinnud ja sellised kalad nagu haug ja ahven. Seetõttu painutab vähk, kui teda vee all rünnatakse, järsult saba enda alla, ujub tagasi ja päästab ennast niimoodi. Koer, kes jookseb oma saba järel kogu aeg vasakule, kulgeb vastupäeva, ta mängib sedasi igavusest. Loodud tegelased peavad omama oma lõplikku lugu.

Tegelase selge ettekujutuse jaoks tuleb muidugi kasutada visuaalseid kujundeid, pilti, video- või multifilmilõiku. Ja nagu me juba välja selgitasime, toimub meeldejätmine tegelaste vastastikuse tegevuse kaudu ja see on laste jaoks kõige huvitavam. Täpsemalt mitte isegi mäng ise, vaid selles osalemine. Peale meeldejätmise on siin võimalik harjutada sotsiaalseid oskusi, aidata lapsel avaneda. Et anda lastele võimalus rääkida tegelaste loomisel, on nad mugav jagada paarikaupa. Tähtis asjaolu on võimalus luua tegelane lühikese aja jooksul, sest on suur oht kaotada huvi. Ärgem unustagem, et lapsed tahavad mängida.

Lõid tegelased. Rääkisid lugusid. Mängisid. Nüüd kontrollime veel kord, kuidas suunad meelde jäeti. Teeme seda mängu vormis, lihtsustades veidi ülesannet. Rivistume taas kahte ritta, palume täita käsklusi pöördeks vasakule ja paremale suletud silmadega ning teeme pause, et anda enesekontrolli jaoks aega tegelase ja tema loo meenutamiseks. Selgitage lastele, et pause antakse just nimelt selleks. Jälgige, kuidas neil see välja tuleb ja vähendage käskluste vahelisi pause.

STEMi modulaarkomplektid

Komplekti arendaja Robo Wunderkind võttis õpetajatele mõeldud koolitusprogrammi koostamisel arvesse kõike eespool nimetatut. Selleks, et õpetaja saaks kohe kasutama hakata, peab ta läbi vaatama üldise ülevaatebrošüüri osade koostise kohta ja avama seejärel õppetunni programmi.

Õppetundide kaardid selgitavad äärmiselt lihtsalt, mida tuleb teha. Iga õppetunni etapp on jagatud osadeks ja omab oma kirjeldust. Igal õppetunnil on oma ülesanne ja see on koostatud mitte ainult õpetaja, vaid ka lapse jaoks sissejuhatava loo kujul. Mugavuse huvides on esile tõstetud uued tingimused, millega tutvumine toimub õppetunni ajal. Selleks, et kontrollida läbitud õppematerjali omandamist, sõnastatakse teesides oskused, mida laps peaks õppetunniga omandama.

Komplektide ja videoviidete üksikasjalikum kirjeldus on saadaval tootekataloogis STE.education:

Illustreerivad näited

Peagi tekib terve seeria videotunde, mis selgitavad ilma sõnadeta sõltuvusi, mis ei ole esmapilgul lihtsad. Vaadake kahe minuti pikkust videot selle kohta, millised funktsioonid on lülitil.

Järgmine vaid 22-sekundiline video on juba sellest, kuidas läheneda Halloweeni teemale.

Laiendusvõimalused

Tuleb märkida, et tootja arvestab seadme kaheaastase aktiivse kasutusajaga. Kui algselt valiti aluskomplekt, siis saate koos sellega kümne õppetundi kirjelduse. Paljudes lasteaedades viiakse viieaastaste lastega tunde läbi kord nädalas tunni aja kaupa, st esimesed kümme tundi toimuvad 2,5 kuu jooksul. 

Kuueaastastele ja vanematele soovitatakse valida hariduskomplekt, milles on rohkem mooduleid. Siis saab lisaks kümnele põhikursuse õppetunnile juurdepääsu veel 12-le. Selle kursuse lõpus või vahepeal oma äranägemise järgi võib kasutada täiendavaid temaatilisi tunde, näiteks liikluseeskirju või loomade käitumist.

Siis on võimalus veel osta täiustatud uuenduste komplekt. See sobib nii põhi- kui ka hariduskomplekti juurde. Rohkem mooduleid ja andureid, mis erinevad funktsioonide põhjal – rohkem nende funktsioonide kombineerimise võimalusi.

Huvitaval kombel tekib kursuste õpetajatel sageli huvi püüda ühendada eri komplektide mooduleid ühes tegelases. Jah, see on võimalik. Näiteks võite võtta mitu mootorit ja ühendada ühe juhtimismooduliga. Teoreetiliselt toetab juhtimismoodul sellega ühendatud 84 moodulit ja andurit. Ent me ise ei ole püüdnud teha sellist koletist, kuna ka aku tarbimine suureneb. Loominguliste võimete arendamiseks on komplektis ka adapterid, et oleks võimalik lisada Lego konstruktori mehaanilisi osi. See võimaldab teha tegelase disaini meeldejäävamaks ja pilkupüüdvamaks.

Ettevõte DIFI.NET pakub lasteaiaõpetajatele tasuta kursusi. Kursustel saate oma kätega proovida Robo Wunderkindi komplekti ja harjutada õpetamismeetodit, mis vastab küsimusele „miks“. Registreerimiseks saatke oma nimi ja kontaktnumber aadressile ask@ste.education kirja teemaga „miks“.

Kaks nädalat enne kursust hoiatame teid kindlasti, niipea kui järgmine rühm on moodustatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

twenty − ten =

Privacy Policy Settings